Kirjeldus
Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki – vanad kreeklased on nimetanud hurmaad jumalate toiduks
Hurmaa vili on botaanilises mõistes mari, mis kasvab 3–18 meetri kõrgustel puudel. Täiskasvanud puult võib saada saaki koguni kuni 250 kilo.
Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades. Eestisse jõuab enamik hurmasid kultiveerituna Hispaaniast.
Noor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate parkainete tõttu eriti kootava toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Hurmaa mõned sordid on tanniinirikkad nagu toomingamarjad, teevad süües suu veidi kuivaks. Nendel sortidel tuleb kootavat (suud paksuks tegevat) toimet vähendada viljade töötlemisega. Selleks hoitakse valminud viljasid 24 tundi 90–100% CO2 keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C)
100 g hurmaad annab 60 kcal energiat, sisaldab keskmiselt 80 g vett, 15–17 g süsivesikuid, 6 g kiudainet, 0,5 g proteiini, 0,5 g parkaineid ja 0,3 g rasvu. Hurmaa massist moodustavad tervelt neljandiku glükoos ja fruktoos. Organism kasutab hurmaa „suhkru” ära südamelihase toitmiseks, seejuures ei saavuta glükoosisisaldus veres haripunkti, nii nagu see juhtub rafineeritud suhkrut kasutades. Jaapanis olidki täisküpsed hurmaad algselt suhkru aseaine, nende püreed kasutati nagu mett. Veel sisaldab hurmaa palju kaaliumi ja magneesiumi, mikroelementidest joodi, seleeni, tsinki, vaske ja mangaani. Vitamiinidest A-provitamiini (2000 ühikut), E- ja K-vitamiini, kuid C-vitamiini ainult 10 mg%. Hurmaa on rikas antioksüdantidest ehk rakkude eluea pikendajatest. Hurmaad hinnatakse porgandi kõrval teiseks imikule sobivaks toidulisandiks
Juhul kui hurmaa ei ole piisavalt küps siis toatemperatuuril seistes suhkrud küllastuvad ja läheb pehmeks.
