Kirjeldus
Kaaliumi, kaltsiumi, fosfori, raua ja C-vitamiinirikas lehtkapsas on täna hittköögivili iga teadliku toituja toidulaual. Tema inglise keelne nimetus on kale, seetõttu kutsutakse seda ka Eestis nõnda.
Lehtkapsast peetakse üheks esimeseks kultuurtaimena kasvatatud kapsaliigiks. See kannatab kuni -20 külmakraadi ning seda leidub lisaks toidulauale ka aedades ja peenardes, kus seda kasvatatakse ilutaimena (hea mõte ja soovitus aiahooajaks).
Kale sisaldab vähe kaloreid ja rasva, kuid palju vitamiine, mineraale ja seedimisele kasulikke kiudaineid. 100 grammi lehtkapsast varustab keha sama palju luid tugevdava kaltsiumiga kui umbes 200 ml piima.
Lisaks on lehtkapsas rikas taimse valgu poolest ja see on porgandi järel parim A-vitamiini allikas.
100 grammi lehtkapsa rasvasisaldus on alla 1 grammi ja see koosneb suuresti alfa-linoleenhappest, mis lisaks põletikuvastasele toimele aitab ära hoida ka südamehaigusi.
Enamik rohelisi lehtköögivilju, sealhulgas lehtkapsas, on rikkad antioksüdantide poolest. Selleks, et antioksüdantne mõju säiliks, on lehtkapsast kõige parem tarbida toorelt või seda lühidalt blanšeerida. Antioksüdandid kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjustuste, kudede enneaegse vananemise ja isegi vähi eest.
Kale on üks kõige vitamiinirikkamaid köögivilju ja see skoorib paljude erinevate tervisele kasulike omadustega. Vitamiinid C, E ja K tugevdavad immuunsussüsteemi, kõrvaldavad vabu radikaale ja on olulised vere hüübimise toimimiseks.
Lisaks vitamiinide mitmekesisusele mõjutab lehtkapsas ka vere kolesterooli taset.
Kliinilised uuringud näitavad, et lehtkapsas sisalduval sulforafaanil võib olla positiivne mõju vähirakkude kasvu pärssimisele. Lisaks lehtkapsale leidub seda antioksüdanti ka spargelkapsas või rooskapsas.
Lehtkapsal sorte mitmeid – osa on nahkjad ja osa kräsused, osa on tumerohelised, peaaegu mustad ja osa jälle päris kirkalt rohelised.
