Kirjeldus
Granaatõun on üks vanematest teadaolevatest puuviljadest ning sellel on eriline tähendus paljude kultuuride jaoks. Seda peetakse tervise, viljakuse, külluse ja igavese elu sümboliks ning seda on kujutatud paljude kultuuride ja religioonide vanades tekstides. See algselt Lääne- ja Kesk-Aasiast pärit puu kasvab tänapäeval peaaegu üle maailma, eelkõige Vahemere regioonis, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Aasia ja Ameerika mandri soojemates kliimavööndites. Granaatõuntes on väga palju erinevaid vitamiine ja mineraale, seda peetakse isegi kõige enam antioksüdante sisaldavaks puuviljaks.
Ära pelga granaatõuna puhastamist, sest selle vitamiinidest pungil sisu on 100% vaeva väärt!
Granaatõuna seemned sisaldavad keskel kõva seemet, mille ümber on tumepunane mahlane viljaliha. Tegemist on palju fütotoitaineid sisaldava puuviljaga – granaatõunas sisalduvad flavonoidid ja polüfenoolid on tugevad antioksüdandid, mis aitavad ennetada südamehaigusi, vähki ja aeglustada olemasolevate vähirakkude paljunemist. Ühes klaasis granaatõuna mahlas on rohkem antioksüdante kui punases veinis, rohelises tees, mustikates ja jõhvikates. Granaatõun aitab alandada kolesterooli ja vererõhku. Veel on granaatõuna mahlas fütokemikaale, mis stimuleerivad serotoniini ja östrogeeni retseptorid ning aitavad sel moel vähendada depressiooninähtusid ja suurendada luumassi.
Granaatõuna seemneid saab lisada nii puuviljasalatisse kui ka soolasesse salatisse. Lisa vilja seemneid pudrule, jogurtisse või kaunistuseks mõnele oma lemmikroale. Intensiivse maitsega puhast granaatõunamahla saab mahedama maitse saavutamiseks lahjendada veega. Kui soovid tervistavatel eesmärkidel osta granaatõuna mahla siis vali kindlasti mahl, kuhu pole lisatud suhkrut.
