Kirjeldus
Kapsaste perekonna kuuluvatel viljadel (nuikapsas, brokoli ehk spargelkapsas, peakapsas, lehtkapsas e kale jne) on fenoolühendid, mis muuhulgas neutraliseerivad mürkaineid. Neis on vähe kaloreid ning nendes sisalduvad kiudained soodustavad soolte tööd.
Rooskapsas on rohkem valke kui enamikus aedviljades, parajal määral rauda ja A-vitamiini. Peale raua on piisavalt ka teisi mineraalaineid, eeskätt kaaliumi (mis on südamele vajalik). Brüsseli kapsakesed sisaldavad märkimisväärselt C-, U- ja K-vitamiini, B-grupi vitamiine, foolhapet, karotenoide, flavonoide jne.
Rooskapsast on soovitatav tarbida näiteks gastriidi, aeglase ainevahetuse, suhkurtõve, kurguhaiguste, tuberkuloosi, pahaloomuliste kasvajate korral. Teadlased on avastanud rooskapsast indooliks nimetatud ainet, mis olevat eriti oluline pahaloomuliste kasvajate ja ainevahetushaiguste ravis. Rooskapsas aitab hoida seedimise korras, ta toimib hästi mürk- ja jääkainete ning üleliigse vere kolesterooli väljutajana. Kuna Brüsseli kapsal on palju häid omadusi ja suur kiudainete sisaldus on ta hea veresoonte lupjumisvastane vahend.
Vastupidiselt kartulile suurendab kapsas maohappesust, seega mao ülihappesusega inimesed peaksid (eeskätt toore) rooskapsa tarbimisel olema tagasihoidlikumad.
Rooskapsas on tugeva ja natuke mõrkja maitsega. Mõru maitse kaob kui keeta rooskapsast soolases vees.
Rooskapsas sobib ideaalselt suppidesse, ühepajatoitudesse ja vormiroogadesse. Mõnusa maitse annab talle ka ahjus või fritüüris küpsetamine. Teda võib serveerida keedetult tervete peakestena ka prae kõrvale või teha päris toorest kapsast toorsalatit.